Journal Français Soir
Fichier audio : téléchargez Flash pour écouter.
Fichier audio : téléchargez Flash pour écouter.
Fichier audio : téléchargez Flash pour écouter.
Fichier audio : téléchargez Flash pour écouter.
Les 84 e et 85 e brigades des FARDC gardent encore des enfants soldats en leur sein à Walikale, à environ 300 kilomètres au nord de Goma. Le constat est fait lundi sur place lors de l’identification des soldats de ces brigades par une délégation mixte Monuc-Unicef-Save The Children (une ONG britannique), en présence des autorités militaires de la 8e région militaire, rapporte radiookapi.net (Lire la suite…)
Les représentants de la population d’Isiro à Kisangani ont été informés le week-end dernier sur les projets que comptent réaliser dix formations politiques dans le district du Haut Uele. Ceci en rapport avec les routes et les chemins de fer de la région. La rencontre était une initiative de l’ONG américaine «National Democratic Insitute », NDI, indique radiookapi.net (Lire la suite…)
Bloqués à Kibombo pendant une semaine dans un train, ces passagers avec leurs 150 tonnes de marchandises sont arrivés lundi à Kindu, en provenance de Lumbubashi. Ils affirment à radiookapi.net qu’ils ont vécu un calvaire à Kibombo. (Lire la suite…)
Fichier audio : téléchargez Flash pour écouter.
» Tudi mua kusungula nganyi bua nganyi ? »
* Tukadi bakula misangu ya bungi bua se kusungula kudi bualu budi muena congo yonso ne bua kukumbaja. Kusungula kudi umue mushindu udi bena ditunga ne bua kuleja menji abo mu tshikondo tshia masungula anyi tshia diangata dia dipangadika kampanda. Kusungula kudi kabidi umue mushindu wa disungula dia balombodi ba ditunga kudi bena ditunga ne meyi ne mikandu adi mua kulombola bukalenga buisatu. Mu njila wa disungula, bena ditunga badi baleja ditekemena diabo kudi muntu udibo ne bua kusungula ne udi ne bua kuenzela ditunga mudimu. Bua kupinganina ku lukonko luela, ne tuamba ne muena congo yonso nansha muikala mulume anyi mukaji udi mupeshibua bukokeshi bua kukuata mudimu ku tshibambalu tshia malu a tshididi mu ditunga mu tshikondo tshifila bilondeshile tshibungu tshia meyi ne mikandu ne kudi meyi ne mikandu bia masungula. Bilondeshile kanungu ka 9 ka meyi ne mikandu ka mu matuku 9 ngondo muisatu tshidimu tshia 2006, kadi kakula bua dilongolola dia masungula a mulombodi wa ditunga, ba tshipuita munua nfuanka, balombodi ba bimenga, ba commune, muntu udi bena congo ne bua kusungula udi ne bua kuikala muena congo, muikala ne bidimu bidi bikengela mu dituku dia dijika dia difila dia mena. Udi ne bua kuikala kabidi mu difundisha ku masungula.
rn » Lukonko lukuabo lutudi mua kudiela lua kumanya ngikadilu wa balombodi bapiabapia badi bakengela kusungula. »
* bidi bipepela. Muntu udi bena congo ne bua kusungula udi ne bua kuikala muena congo, udi ne dinanga dia ditunga ne dia bena ditunga. Udi ne bua kuikala muntu udi mulonga kalasa kakumbana, muikala mujadika bimpe dilombola dia malu a tshididi mu ditunga. Udi ne bua kutangila majinga a bena ditunga pamutu pa kutangila majinga ende nkayende. Bimpe kumanya ne muntu wa mushindu wa buene ewu, tudi mua kumupeta anu mu tshikondo tshia masungula adi kayi ne buejakaja nansha, matoka ku mesu kua bantu bonso.
Kasumbu kadikadile kimikila masungula ke kadi ne bua kulombola masungula aa biakana ne mu diteka dia babandidi mu bilo bia masungula ne ba ntemu ba aba badi bafila mpala yabo ku masungula, nansha kabidi bisumbu bia tshididi.
rn » Kadi nganyi udi mua kuikala mubandindi anyi ntemu mu tshikondo tshia masungula mashilangana ? » rn
* Muntu udibo babikila ntemu anyi mubandidi, muena congo anyi muena mu ditunga dikuabo udibo batuma kudi muntu udi mufila mpala wende bu mudikadile anyi candidat independant mu muakulu wa franca anyi kudi bena bisumbu bia tshididi anyi nsangilu mikuabo ya mu congo. Muntu ewu badi bamuitabila kudi kasumbu kadikadile ka masungula bua yeye kubandila mudi muanda wa masungula wenzeka. Ba ntemu aba badi babasungula kudi bantu bavua badifundisha ku masungula. Dibenga kuikalangana dia ba ntemu anyi ba bandindi mu muaba wa masungula ki kuaba ne vote keyena mienzeka bimpe nansha.
Tumanya ne ba ntemu badi ku bukokeshi bua aba badi babasungula, bia momumue ne babandidi. Bobo aba kabena ku bukokeshi bua mbulamatadi nansha bua kasumbu kadikadile ka masungula.
rn « Bua kujikija, mudimu mulelela wa ba ntemu anyi babandidi mudimu kayi ? »
* Ba ntemu ne babadidi badi ne mudimu munene wa kuenza mu bitupa bishilangana bia masungula mu ditunga dia congo. Badi batangila mushindu udi masungula enzeka, amue malu adi mua kumueneka mu dienza dia masungula, malu mabi adi mua kumueneka mu tshikondo atshi. Bafundi ba mu bikandakanda nansha bena kadiomba kaokapi badi ne bua kumanyisha basungudi bulelela bua masungula adi mikala enzeka, ne kuambuluisha bena congo bonso bua kukontonona mushindu udi masungula enzeka mu ditunga dia congo wa mungalata.
Fichier audio : téléchargez Flash pour écouter.
Le président de la conférence des évêques catholiques du Congo et archevêque de Kisangani avait adressé un mémo au Secrétaire général des Nations Unies ,lors de son passage en Rdc le mois passé.
Pour Mgr Laurent Monsengwo Pasinya, il faudrait qu’on crée un Tribunal pénal international pour la République démocratique du Congo afin de juger, par une justice indépendante, tous ceux qui ont commis des crimes en Rdc avant et après 2002.
Faut- il créer un Tribunal pénal international spécial pour la RDC?
Est – ce que ce Tribunal répondra aux attentes des victimes?
Réponses à ces questions dans Dialogue entre Congolais de ce soir
rnInvités :
Mukadi Bonyi (professeur en Droit a l’Unikin)
Nsambay Lukusa (pdt de la Cour d’Appel et pdt du syndicat autonome des magistrats)
Fichier audio : téléchargez Flash pour écouter.
A Mbankana dans la commune de Maluku, quelques 200 pisciculteurs sont regroupés en différentes associations, qui apprennent des techniques modernes sur la pisciculture ou élevage des poissons. Ils sont formés sur la gestion des étangs et la reproduction artificielle des poissons notamment les alevins. Ceci grâce à un encadrement du Centre d’appui au développement intégral de Mbankana, Cadim en sigle. Cette ong opère dans un rayon d’environ 80 Kms autour de Mbankana sur le plateau des Bateke. Nathalie Muteba s’entretient avec Kadima Faustin chargé de la pisciculture à l’Ong CADIM.
Fichier audio : téléchargez Flash pour écouter.
A Mbankana dans la commune de Maluku, quelques 200 pisciculteurs sont regroupés en différentes associations, qui apprennent des techniques modernes sur la pisciculture ou élevage des poissons. Ils sont formés sur la gestion des étangs et la reproduction artificielle des poissons notamment les alevins. Ceci grâce à un encadrement du Centre d’appui au développement intégral de Mbankana, Cadim en sigle. Cette ong opère dans un rayon d’environ 80 Kms autour de Mbankana sur le plateau des Bateke. Nathalie Muteba s’entretient avec Kadima Faustin chargé de la pisciculture à l’Ong CADIM.
Avec le soutien de :